Remondispikker -
ehituse ja sisearhitektuuri standardmõõdud ja kõrgused ruumide kaupa

​Oled alustanud remondiga ja äkitselt tekivad küsimused kui kõrgele peaks kinnitama valamu või mis on mõistlik lülitite kõrgus? Kui palju võtab ruumi riidekapp ja kui lai peaks olema vaba ruum voodi ja seina vahel? Kui sinu pead vaevad sellised küsimused,  siis oled just täpselt õiges kohas  lugemas arhitektuursetel standarditel põhinevat postitust!
Abimaterjalina kasutatud lisaks enda kogemustele nn. "arhitektuuri piiblit" Neufertit.

​​Köök -
Standardkõrgused ja mõõdud köögis

​Köögi töötasapind on 60 cm sügav.
*Loomulikult võib lasta valmistada ka erimõõdus, kuid see on märksa kulukam.

Töötasapinna kõige levinum kõrgus 90 cm (norm alates 85-92, pikal inimesel võib olla ka 95-100 cm). Standardid arvestavad, et saaksime köögis toimetada sirge seljaga. 
​​
Köögi alumised kapid 
Aluskapid 60 cm (kapi enda sügavus olenevalt tootjast 58-59 cm + 1-2 cm tööpind üle serva). See mõõt tuleneb köögitehnika suurusest. Enamik ahjusid, nõudepesumasinad, külmikuid on sügavusega kuni 59 cm.
Alumised kapid ei ole otse vastu seina. Nende taga on paar cm vaba ruumi. Sealt on hea vajadusel vedada elektrijuhtmeid. NB! Nõudepesumasina taga seda ruumi ei ole!

Kõrged kapid
Tänapäeval on moes terve seina ulatuses kõrged kapid, kuhu on integreeritud ka osa tehnikast.
Nende sügavus on sama, mis alumistel kappidel, ainult ilma tööpinnata, seega on nad 59 cm sügavad.
Näiteks: Integreeritud külmiku kapp on 60 cm lai ja 59 cm sügav. Samade mõõtudega on ka kõrge ahjutorni kapp.

Köögi ülemised kapid
Ülemiste kappide laius  30-35 cm.
Alumise kapi ja ülemise kapi vahel võiks olla vahe 45-60 cm see on nö. köögi tagaseina kõrgus , kuhu vajadusel paigaldatakse taustasein, fotoklaas jne.
Näide: 
alumised kapid 90 cm kõrged + taustasein 60 cm, siis ülemised kapid algavad 150 cm kõrguselt.

NB! Kogemus näitab, et erinevatel köögimööbli pakkujatel võivad olla veidi erinevad standardid. Seega kui soovite 60 cm kõrgust köögi tagaseina, siis kindlasti mainige oma soovi!

​Köögi valgus
Olenemata köögi suurusest võiks seal olla erinevaid valgusstsenaariume/valgustuse võimalusi.

Üldvalgus- spotid; siini valagustid jne. See on see valgustus, mis on põhiline valgusallikas.

Töötasapinnavalgus-Ideaalselt sobib led riba või mööblisse süvistatud valgustid (võib olla süvistatud ülemiste kappide alla). Selliselt, et söögitegemise ajal langeks valgus ülalt.
​
Valgusti laua kohal/effektvalgusti-  Võiks olla dimmerdatav ja aitaks seeläbi muuta õhkkonda vastavalt vajadusele. Kindlasti ei tohiks laua kohal olev valgusti olla liialt erk ega pimestada. Soovituslik kõrgus valgusti alumisest äärest lauani 50-70 cm.

Nurgakapid
Kui köök on L-kujuline (kahes seinas) või U-kujuline (kolmes seinas), siis tuleb tõenõliselt kasutada nurgakappe/nurgakapisüsteeme. Nurgakapilahendusi on erinevaid. Laias laastus on nurgakappe kolme tüüpi:

• täisnurkne nurgakapp-tavalised mõõdud 90x90 või 100x100 (pilt 1)
• pimenurgaga kapp-see on ilma karussellita üsna ebamugav lahendus, kuid osades olukordades  täiesti õigustatud (pilt 2) 
• diagonaalne nurgakapp-tavalised mõõdud 90x90 või 100x100 (pilt3)

täisnurkne kapp

pimenurgaga kapp

diagonaalne nurgakapp

*Kõik selgitavad pildid/joonised on R-kodu looming ja kaitsud autoriõigusega.

Karussellid nurgakappidesse
Tänu nendele leiutistele muutuvad ka ebapraktilised pimenurgakapid mugavateks. Pimenurgakappidele sobivad süsteemid "LeMans", "Häfele", kus on kaks eraldi väljatõmmatavat riiulit kummalgi kandevõimega kuni 20 kg.  Saadaval erinevates mõõtudes alates 40-60cm
Lisaks sobib pimenurgakappidesse "Magic corner" lükandsüsteem (2 korvi kinnitatud ukse külge ja 2 tagumist korvi liiguvad ust avades nurgakapi ukseava poole, kandevõime 7 kg korvi kohta).
Väga mugav süsteem pimenurgakappi on "Lemi". Lemi mehhanismil liiguvad korvid ja uks eraldi. Peale ukse avamist saab mõlemad korvid kapist täielikult välja tõmmata. Miinimum kapiukse laius 45 cm. Iga korvi kandevõime 7 kg.
Täisnurgakapp- sobib 3/4 karuselli süsteem. See on kõige levinum lahendus, kuna riiulid on keerlevad ja asjade kättesaamine on kergem.
Diagonaalne nurgakapp- sinna sobib vaid täiskarusellilahendus. Suure valiku nurgakapi mehhanisme ja köögi karusselle leiad siit:  www.mooblifurnituur.ee

​U-kujulise köögi vaba ruum toimetamiseks min 120 cm (nii avanevad kõik sahtlid ja kapid, ning ka sina ise mahud kenasti tegutsema).
​
Erinevad lükandsüsteemid
Lisaks põhilistele kappidele on olemas lükandsüsteeme näiteks käterättidele, maitseaintele jne.
Üdiselt tuleks arvestada 20 cm iga väiksema lükandkapi jaoks. Loomulikult on ka kitsamaid variante, aga kui jätta ruumi 20 cm, siis on pärast rohkem valikut.
​
Ventilatsioon köögis
Ideaalis võiks õhupuhastahja vent toru olla kohe pliidi kohal. Kui see aga ei sobi, siis võib see kulgeda läbi ülemiste kappide/ülemiste kappide kohalt. Tasub arvestada, et mida rohkem pöördeid ja käänakuid vent toru teeb, seda kõvemini õhupuhastaja müristab ja seda isegi kui on tegemist muidu vaikse mudeliga.

​Töösaar köögis

Kuidas planeerida töösaart?
Köögi töösaar on paljude perenaiste unistus, kuid et see oleks lisaks silmailule ka funktsionaalne, siis mõtle ennem kõik hoolikalt läbi. Lisan mõned küsimused millele vastates on lihtsam töösaare koormust planeerida.

• Alguses otsusta kas töösaar on lihtsalt töötasapind hoiuruumiga või on seal ka istumise võimalus? Kui istumine, siis mitmele inimesele? Ja kas istumise võimalus kiireks söögikorraks või on soov kasutada töösaart põhisöögikohana?(esimesel juhul võivad toolid asetseda ühel pool, teisel juhul võiks istumine olla  mõlemal pool töösaart, sest nii saab üksteise silma vaadates vestelda).
• Mis funktsioone peab ta veel täitma? Kas soovid, et töösaarel asuks valamu või pliit? Töösaare allosas lemmiklooma söögikoht või hoopis robottolmuimeja laadimisjaam? Kui oled need vastused leidnud, siis asu planeerima ;)

Siit leiad üldlevinud töösaare mõõdud:
Tavaline töösaare sügavus on 90-120 cm, loomulikult oleneb kõik konkreetsest köögist ja vajadusel võib olla tunduvalt suurem/väiksem.
Töösaare kõige levinum pikkus ca 250-300 cm 
Töösaare kõrgus 90cm (nagu ka köögi alumiste kappide kõrgus).
Istumine köögisaarel-min. töötasapinna sügavus 30 cm, ideaalis 40-45 cm vahemikus- see mõõt on  laua sügavus, et toolil istudes ei lööks põlvi erära.
Kui töösaare küljes on baarilett, siis võib see osa olla ca 25-30 cm tööpinnast kõrgem.
(kuigi minu arvates jääb visuaalselt rahulikum kui töösaare istumisosa on tööpinnaga samal kõrgusel ;) )
Köögi töösaart saab kasutada ka ruumi eraldajana ja teisele poole saart paigutada nt. söögilaud.
Käigutee töösaare ja köögimööbli vahel min 100 cm (1 m), kui korraga toimetab 2 või rohkem inimest, siis arvesta 120 cm (1.2m)  vaba käiguruumi.

​*Piisavalt lai vahekäik  peab olema ka sellepärast, et saaks korraga avada nii köögiseinas, kui ka töösaares olevaid sahtleid/kappe. Selgitavad pildid all.

*Kõik selgitavad pildid/joonised on R-kodu looming ja kaitsud autoriõigusega.

Mõõduspikker
Istumiseks vajalik ruum ca 30-45 cm.
Kui soovid töösaarele paigutada pliiti/valamut, siis jäta alates 30-60 cm vaba tööpinda ehk siis saare servani. (vt all selgitavat joonist). Samuti, kui paned köögisaarele nii pliidi, kui valamu, siis nende vahele võiks jätta vaba tööpinna ruumi 60 cm.

NB! Nõudepesumasin on soovitatav paigaldada valamu kõrvale (elektrivool np.masina jaoks valamu kapi sisse). Vastasel juhul on hiljem ääretult ebamugav toimetada. Üks trikk on teha töösaarele väike lisavalmu. Nii säästad väiksema tööpinna puhul väärt ruumi ja samas ei tee mugavuses allahindlust.

​Söögituba, söögilaud köögis

Ühe inimese puhul söögipind laua taga 60x40cm- s.o see ala kus on taldrik ja muud söögitarbed. Lisaks peaks arvestama ca 20x60 cm vaba ruumi näiteks potile, kausile jne.
Väikesed köögid
​Väikesed köögid peavad endasse mahutama kogu köögitehnika ja kui kõik vajalik paigas võib tihtipeale nappida ruumi söögilaua jaoks. Arvan, et nii mõnelegi on see tunne tuttav ;)  Siinkohal jagan nippe ja näiteid kuidas siiski mahutada ära pisike söögilaud ja selgitan kui palju ruumi miski võtab.
Siit leiad mõned standardmõõdud hõlpsamaks ruumi planeeringuks: 

​
​Baarilett
​Standardkõrgus 110-120 cm, laua sügavus 40 cm.
Baaritooli standardkõrgus 80-85 cm.

Nipp:Baariletti saab kasutada laua asemel ka väikses köögis. Eriti kitsas ruumis võib see olla lahendatud allaklapitava variandina.

---

Väikese köögi puhul optimaalne lahendus on töötasapinna seest väljatõmmatav lisalaud või söögilaud  h 70-75 cm. Mõlemal pool lauda võiks olla 80 cm liikumumisruumi. vt. pilti

​Laua pikkus 50-110 cm, laius/sügavus 44-54 cm.
Olemas ka valmislahendused, näiteks laud VR75. Lisainfot leiad siit: www.moobel1.ee

---

​
Väikesesse kööki kompaktne 4-inimese laud +4 tooli mahuvad ära  180x100 cm alal.
Laua mõõdud h 76 s74 p100
​
Reaalne söögitarvete pind laual jääb pisut alla normi (norm 40x60 in kohta), kuid sellegipoolest on see lahendus väikeste köökide puhul toimiv.

---

Kokkuvõtvalt soovitan mõelda väikese köögi puhul väga loominguliselt. Abiks tuleb kindlasti  hästi läbimõeldud planeering ja ka transformeeruvad lahendused nagu kokkukäiv klapplaud, töötasapinna sisse peidetud abilaud jne. Samuti aitab ruumi võita kui näiteks loobuda aknalauast ja muuta see samuti köögi töötasapinnaks -olenevalt köögi planeeringust võib see mängida väga erinevaid rolle alates lihtsalt lisatööpinnast lõpetades reaalse istumisalana.

Keskmised ja suured köögid

Jäta piisavalt liikumisruumi köögimööbli ja söögilaua vahele. vt joonist
pildil 2 inimest seismas- küljega seisev inimene vajab ca. 35 cm ruumi, tema kõrval näoga meie poole seisev 60 cm ehk, siis kokku 95 cm vaba ruumi köögimööbli ja tooli vahel on igati sobilik.
Tooli sügavus 45-50 cm; laua läbimõõt 80 cm; tooli ja seina vahel 35 cm vaba ruumi.

​
​Laud paiguta nii, et kapiuksed ja sahtlid saaksid avaneda vt. pilti.
Köögikapp 60 cm + ruum avatud sahtlile 40 cm
​
Küljega seisev inimene 35 cm ehk kokku 75 cm vaba ruumi köögimööblist kuni toolini.

​Nurgadiivan köögis
​Unustage ära nõukaaegsed koledad lahendused. Tänapäeval on müügil modernsed ja ilusad nurgadiivanid. Köögi nurgadiivan ja selle vastas söögilaud võtavad üsna vähe ruumi. Laua laius ca 80 cm, kogu lahendus koos diivaniga võtab sügavuselt ruumi ca 135 cm. Pikkus varieerub tavaliselt olenevalt tootjast 180-200 cm vahel. Natuke suurema köögi puhul saab lisada teisele poole lauda toolid, sel juhul arvestage ligikaudu + 50 cm

​Laua suurused

Siit leiad infot kui suur peaks olema laud ja mitu inimest see mahutab. Aluseks on võetud E. Neuferti raamatust minimaalsed mõõdud inimese kohta laua taga. Lisatud ka selgitavad joonised. Head uurimist!

​
​Laud 4-5 le  inimesele
Siin toon välja kõige minimaalsemad laua suuruse nõuded 4-5 inimesele. Kõrval olev joonis näitab kui palju võtab ruumi laud koos toolidega min. nõudeid arvestades.
​
Laua laius/sügavus 80 cm, pikkus 130 cm; tooli istumise osa 45x45
4 inimesele laud koos toolidega võtab ruumi: laius 180 cm ja pikkus 130 cm.
5 inimesele laud koos toolidega võtab ruumi: laius 180 cm ja pikkus 180 cm.

​Vaata selgitavat tabelit.
Kõik mõõdud ja standardid võetud Neufertist.

​Suur söögilaud 6-8 inimesele ja miinimumpinna nõuded (vt. mõõte ülemises tabelis).
​
​6 inimesele laud koos toolidega võtab ruumi: laius 180 cm ja pikkus alates 195 cm.
7 inimesele laud koos toolidega võtab ruumi: laius 180 cm ja pikkus alates 245 cm.
8 inimesele laud koos toolidega võtab ruumi: laius 180 cm ja pikkus alates 260 cm.
12 inimesele laud koos toolidega võtab ruumi:
laius 180 ja pikkus alates 390 cm.

​Ümmargused lauad

​Keskmise suurusega ümmarguse laua läbimõõt on tavaliselt vahemikus 90-125 cm.
​
125 cm läbimõõduga laud mahutab 6-8 inimest.
150 cm läbimõõduga laud 8-10 inimest.

Ovaalseks pikendatav ümmargune laud on tavaliselt 145-195 cm pikk.
Kõrgus vahemikus 74-78 cm.
​
Kõrval oleval joonisel on näha, kui suur peaks olema ruum (min nõuded. alates 330x330 cm), kui soovite mugavalt istuda 125 cm läbimõõduga ümmarguse laua taga.

​
​Ümmarguse laua valem ehk min vajalik ruum mugavaks koosviibimiseks.

​Siit leiad valemi kuidas arvutada laua suurust (min. vajalikku ruumi m2), võttes aluseks tooli laiuse ja inimeste arvu laua taga.

​Vannituba

Siit leiad vannituba puudutavad standardkõrgused. Mis on õige valamu-ja segisti kõrgus? Kui kõrgel peaks paiknema dušiotsik? Kui palju peab jääma vaba ruumi vanni ja seina vahele? jne.

Valamu
Valamu kõrgus põrandast ca 80-85 cm.
Segisti ja peegli alumise ääre vahele võiks jääda 10-20 cm. Nii väldime pritsmeid peeglil ja sellest tulenevalt võimalikke veekahjustusi peegliraamil.

Duśikabiini standardsuurus 90x90 cm (norm al 80-100cm).
Dušisegisti kõrgus põrandapinnast 90 cm-100 cm
Dušiotsiku/laeduši kõrgus 200-220 cm
Isutumispind duśinurgas 40-50 cm
Käepide istumispinna juures 100-120 cm kõrgusel. Ära paigalda ühtki riiulit või segavat eset planeeritava istumispinna taha.
Nagid vannitoas kõrgusel 160-180 cm
Vann ja vannisegisti
Tootja soovitab paigutada segisti vannile 80-100 cm kõrgusele (arvestades põrandapinnast).
Soovitan vannisegisti paigaldusel orienteeriuda vanni äärest, sellest võiks segisti olla 15-20 cm kõrgemal.

• Vanni standardkõrgus ca 55-65 cm, pikkus  150-170 cm.
• Vanni ja seina vahel min. kaugus 55 cm, siis mahub normaalselt liikuma. Ideaalis 105 cm, siis mahub ennast mugavalt kuivatama (pilt 2 ja 3)

pilt 1. min vajalik ruum, et oleks mugav end pesta- mõõdud seinast kuni vanni keskkohani 45 cm.

pilt nr 2. Vajalik min. ruum seina ja vanni vahel 55 cm.

pilt nr 3. Optimaalne vaba ruum, et oleks end mugav kuivatada on 105 cm.

​*Kõik selgitavad joonised ja pildid on R-kodu looming ja kaitstud autoriõigusega.

Üla-ja käsidušš võiks olla paigutatud põrandapinnast 195-240 cm kõrgusele. Kuid loomulikult lähtuge enda kasvust. Paigalduse kõrgus jääb enam-vähem nende numbrite piiridesse.  
Dušiotsik/üladušš/käsidušš võiks olla peast 10-15 cm peast kõrgemal.
Riiul vanni juures- võiks olla vanni äärest vähemalt 30-60 cm kõrgemal.

Näide kuidas arvutada endale sobivat dušiotsiku kõrgust vannis: 
Oletame, et vann on 10 cm jalgadel + inimene kasvuga 170 cm + 15 cm peast kõrgemal on   195 cm ehk ca 2 m. Kui meeldib pestes väga kätega vehkida, siis võiks dušiotsik veelgi kõrgemal olla :D  Lisame veel 5-10 cm kõrgust ja saame 205-210 cm

​WC

Siit leiad infot kui palju võtab ruumi wc pott ja kui kaugele seinast/valamust/vannist üldstandardeid arvestades potti paigutada. Kui planeerida vannituba/wc-d  neid mõõte järgides on kasutusmugavus garanteeritud.

*mõõdud mm

• Jäta ​wc poti ja seina vahele 25 cm vaba ruumi.
• ​Jäta wc poti ja valamu vahele alates 15 cm vaba ruumi.
• samuti wc poti ja vanni/dushikabiini vahele minimaalselt 15 cm vaba ruumi.
• Jäta wc poti ette alates 75 cm vaba ruumi.

wc kaldkatusega ruumis
Joonisel on näha minimaalseid wc mõõte kaldkatusega ruumis. 
Wc tagune sirge sein peaks olema vähemalt 105 cm kõrge, antud joonisel kaldsein 60 kraadi.
Et oleks mugav toimetada ruumi pikkus 135-145 cm (millest ca 60-70 cm wc pott ja soovituslik vaba ruum poti ees 75 cm).

​Seinasisese loputuskastiga wc poti mõõdud vs tavaline wc pott

​*Mõõdud võivad olenevalt tootjast/mudelist veidi erineda.

Väikesesse wc-sse valige kindlasti kompaktsem mudel. Saab valida kitsama loputuskastiga raami ja sinna juurde kompaktsema wc poti näiteks Hans Grohe Compact, mis on loodud spetsiaalselt väikestesse ruumidesse.
NB! Soovituslik on valida raam+nupp samalt tootjalt. Wc pott võib olla teise tootja oma.

Seinasisese loputuskastiga wc-poti eelised
Sisekujundajana pean seinasisese loputuskastiga wc poti suurimaks eeliseks seda, et see on visuaalselt tunduvalt ilusam ja annab võrreldes tavalise wc potiga rohkem kujundusvõimalusi. Kuid on ka teisi põhjuseid miks eelistada just seinasisese loputuskastiga lahendust:

• ​Tualettruumi puhastamine on lihtsam, kuna kogu põrandapind on vaba.
• Wc poti kasutamine on vaiksem kuna loputuskast asub seina sees.
• Vähendab lõhnasid.
• Nupud on suuremad.

Põhiline hirm, miks kardetakse seinasisese loputuskastiga wc-potte paigaldada on kartus, et miskit võib juhtuda loputuskastiga. Mis siis saab, kui see hakkab lekkima? Rahustuseks võin öelda, et paagid on tehtud  väga vastupidavast materjalist, ning nende tootmisel on arvestatud kõigi riskidega nagu temperatuuri kõikumine jne. Oma ala spetsialistide kogemusel ei juhtu nendega ka aastakümnete jooksul midagi.
Teine põhihirm on loputusmehhanismi rike. See on tegelikult põhjendatud, kuna sellist olukorda võib vahel juhtuda, sest torustikus olev sete võib loputusmehhanismis takerduda ja seejärel tekib olukord kus vesi ei jookse üldse või hoopis jääb jooksma. See olukord on õnneks lahendatav-Kõik seinasisesed raamid on konstrueeritud nii, et paagi seest on võimalik läbi vajutusnupu ava eemaldada kogu loputusmehhanism.  (tavainimese keeles seletatuna võetakse alguses seinapealne nupp ära ja selle tagant pääseb ligi loputusmehhanismile, mida saab vajadusel kas parandada või vahetada). Seega pole muretsemiseks põhjust ja kokkuvõtvalt öeldes on seinasisese loputuskastiga wc-potil kindlasti rohkem plusse kui miinuseid.

​Magamistuba

Üldstandardid:​

• Voodi/madrats võiks olla 25 cm pikem inimese enda kasvust. Tavapikkus madratsil on 200 cm, kuid müügil on ka kuni 240 cm pikkusega madratseid. Erimõõdus madratsi puhul tasub arvestada, et hiljem võib olla raskem leida sobivat aluslina jne. 
• Kõige levinumad topeltlaiad madratsid on mõõtudega 160x200, 180x200 (al 140x200 väga kitsastesse oludesse).

• Käigutee või miinimum vaba ruum kummalgi pool voodit on alates 60 cm, ideaalis vähemalt 75 cm. See tagab normaalse liikumise voodi ümber ja on ka minimaalne vahemaa, et saaks näiteks kapiust avada.

​Garderoob, riidekapp, hoiuruum

Sisseehitatud riidekapid ja garderoobisüsteemid on tänapäeval parimad riietehoiu lahendused. Eriti tähtis on asjade hoiustamine väikeste ruumide puhul, kuna see aitab hoida tuba visuaalselt puhtana ja seetõttu paistavad ruumid avaramana.
Kappidel ja garderoobidel, mis asuvad välisseina vastas peab kondensaadi vältimiseks kasutama ventilatsiooni. See ennetab hallituse teket ja umbse ruumi puhul ka ebameeldivat riiete lõhna.

Kappide standardmõõdud

• Tavaline riidekapp sügavus 50-60 cm, h 180-210 cm 
• Liugustega riidekapp sügavus 58-62 cm, levinud kõrgus al 200-220 cm
• Sisseehitatud garderoobikapp sügavus 60-74 cm (koos ustega), kõrgus laeni vanemates majades alates 240+cm (uusehitistes 270-300 cm)
• Riidestange L 80 x S 50- x H 150-160

​Kui palju võtab miski kapis ruumi?
​

• Riidepuu​ laius 45 cm

• Pikad kleidid h 145-160 cm, laius 50 cm
• Naistemantlid h 125-135, laius 
• Meeste mantlid h 135-145
• Joped, Tagid h 85 cm, laius 55 cm
• Rippuvad püksid täispikkuses h 135, laius 43 cm
• Rippuvad püksid kokkuvoldituna  h 70

Üks korralik  garderoobikapp või koguni garderoobi ruum koosneb lisaks riidestangele paljudest erinevatest osadest, mis aitavad riideid hoiustada esteetiliselt ja ruumisäästlikult.

Garderoobi osad:

Riiulisüsteemid - on tavaliselt melamiinist või MDF plaadist.

Sahtlid - magamistoa garderoobis on soovitatav kasutada pesu ja sokkide jaoks korvsüsteeme või sahtleid. Sahtlid võivad olla laias laastus kahte tüüpi nn pealevajutamisega avanevad (push to open) või tavalised lihtsiinidel olevad sahtlid millele saab lisada pehmelt sulgumise süsteemi.
​
Korvsüsteemid - kas eelistada korvsüsteeme sahtlitele on igaühe enda valik. Mõlemad on täisväärtuslikud riietehoiu süsteemid. Korvsüsteemidel on sarnaselt tavasahtlitele erinevad siinisüsteemid (lihtsiinid, pehme sulgumisega siinid ja vajutamisel avanevad siinid (push to open).

Garderoobi furnituuri võimalused

• pükste/lipsude/kingade/vööde hoidjad
• Riidepuu liugurid ja kandurid, riidepuu liftsüsteem
• sahtlite ja korvide jaotused
• sahtli- ja üldvalgustid
• väljatõmmatav triikimislaud
• väljatõmmatav peegel
• koristustarvikute hoidjad jne.

Trepp

Mugav trepp on siis, kui sellel kõndides ei pea koguaeg trepiastmeid vaatama. Astuda on kerge ja iga järgnev samm on nö. loogiline.

See tähendab, et ei pea jalga liiga kõrgele tõstma või ei tule astmed liiga väikeste vahedega.
​
Treppide kohta on väga palju materjale, kuid toon esialgu välja vaid mõned tähtsamad punktid.

Mida jälgida, et trepp oleks mugav? Mis on hea astme kõrgus ja sügavus?

• astme sügavus 30 cm
• astme kõrgus-olenevalt trepi kaldest vt. infot allpool
• käsipuu kõrgus ca 90 cm trepist

Trepi valem
2xh+trepi sügavus =63 (mugav trepp vahemikus 60-65, ideaalne 63)
Näide:
Oletame, et trepp peab olema 245 cm kõrge, jagame selle kõrguse esialgu 14 astme vahel ja saame vastuseks 17,5 cm. Trepiastme sügavus 30 cm. Arvutus trepi valemi järgi 2x 17,5+30=65
Ja kui nüüd vaja arvutada  15 astmega, siis on astme kõrguseks 16.3 cm.
Arvutus trepi valemi järgi 2x 16.3+30=62.6

Eeldused, et trepp oleks turvaline ja mugav:

• Mida väiksema kaldenurgaga on trepp, seda mugavam on sellel kõndida. Tavalised eramute ja kortermajade trepid jäävad 30-41° vahele.
• Avalikud ruumid 20-30° 
• Keldritreppide kalle kuni 45°
• Erinevad kitsad trepid, pööningutrepid kuni 75°
• 75-90° on juba redel ;)

• Trepi konstruktsioon on raske ja peab olema kindlasti kinnitatud kandva seina külge. Lisaks on paksematel seintel ka parem heliisolatsioon.
• Kõik trepiastmed peavad olema sama kõrged. Lubatud erinevus alumise ja ülemise astme kõrguse vahel on +- /1,5 cm. Kõige kergemini tulevad apsakad kui trepp tellitakse liiga vara ja ei arvestata põranda viimistlusmaterjali paksust alumisel ja ülemisel korrusel juurde.
• Lisaks mugavatele proportsioonidele on sama tähtis trepi valgustus. Ideaalis võiks olla vähemalt kaks valgustuse võimalust-üldine suurem valgus ja lisaks eraldi astmete valgustus pimedal ajal. (Trepi valgustus võib olla süvistatud astmete sisse või olla paralleelselt trepi astmetega seinas; käsipuu küljes led riba jne. Peamine, et ka pimedal ajal oleks tagatud trepi turvaline kasutamine).

ELEKTER
​Pistikute ja lülitite üldkõrgused ja soovitused ruumide kaupa

Remonti alustades meeldib meile mõelda pigem tapeedi mustrist ja mööblivalikust, kuid tahaplaanile jääb tihtilugu korralik elektriplaan.
Lülititest ja pistikutest mõeldakse liiga hilja, ning renoveerimise lõppedes on neid lisada üsna tülikas. Siinkohal annan näpunäiteid lülitite ja pistikute paigutamisest ja standardkõrgustest erinevates ruumides.
Ja väikese vihjena lisan, et valgusplaan/elektriplaan tehakse ideaalis peale mööbliplaani ;)
​Kuidas planeerida? Mõelge hoolega läbi mis funktsioonid ruumil on, ning milliseid elektritarbeid seal ruumis kasutatakse? Igaks juhuks võiks mõelda ka B variandile kus tubade funktsioonid ajapikku muutuvad jne. Kui olete kirja pannud kõikvõimalikud elektritarbed, siis soovitan paar pistikupesa lisaks planeerida. Kui muidu kehtib sisustamisel reegel, vähem on rohkem, siis pistikupesade puhul see paika ei pea. Rohkem on kindlam! Selline mõtlemine aitab vältida tulevikus olukordi kus pistikuid napib ja sellest lähtuvalt tüütuid pikendusjuhtmete pusasid.
Samuti aitab eelnevalt läbimõeldud mööbiplaan planeerida täpselt teie vajadustele vastavat valgustust arvestades kõiki toa kasutamise võimalusi. Näide: Elutoas vähemalt 3 valgustutuse võimalust-üldvalgus, lugemise valgus ja meeleolu valgus, mis võib olla süvistatud led riba näol. Teades mööbliplaani, saab valgusallikate asukohta täpselt planeerida.

​Pistikupesad ja lülitid köögis

Justnimelt köögis on elektriplaan kõige vajalikum ja ilma selleta on eksimisvõimalus üsna suur. Köögis kasutame kõige rohkem erinevaid elektriseadmeid ja pistikuid monteerides peab silmas pidama ka erinevaid kõrguseid. Kus ja mis kõrgusel peaksid köögis asuma pistikud?  Vaata näidispilti.

Lülitid ja nende kõrgused köögis

• Ukse kõrval 90-105 cm kõrgusel*
• Kui lüliti asub köögi töötasapinna kohal, siis võiks olla pistikutega samal joonel h 100-115 cm põrandapinnast.

* pistikute kõrgus märgitud viimistletud põrandapinnast pistiku keskele.
Mitu pistikut peab köögis olema? Mis kõrgusele paigutada?

• All asuvad pistikupesad 20-30 cm põrandapinnast (keskelt mõõtes).
• ​Valamu juures all seinas vähemalt 2 või enam pistikupesa- veefilter, boiler, nõudepesumasin jne. (soovitus-paigutage nõudepesumasin valamu kõrvale. Nõudepesumasina pistik valamu kappi).
• Kui soovite söögilaua vahetus läheduses pistikuid, siis lähtuge laua kõrgusest + 10 cm.
• Õhupuhasti-pistik pliidiplaadi kohale kõrgusega 135-210 cm põrandapinnast. See kõrgus oleneb suuresti õhupuhasti tüübist ja ülemiste kappide paiknemise kõrgusest (madalamal asuvad eraldiseisvad õhupuhastid; kappidesse süvistatud alates 150 cm kõrgusel). 

Kui kõrgele paigutada õhupuhasti?-elektri ja induktsioonipliidi puhul min. 40 cm pliidist kõrgemale; gaasipliidi puhul 70 cm pliidist kõrgemale.

• Pliidiplaat-ühendus kaabliga. 4-kohaline pliidiplaat vajab ahjuga võrreldes rohkem võimsust. Soovitus: võimalusel kasutage 3 faasilist ühendust 5 soonelise kaabliga, selliselt, et pliidiplaat jääks 2 faasi peale, 1 faas eraldi ahjule.
• Ahi- olenevalt tootjast ja mudelist võib ahi olla kas pistikuga või kaabliga. Soovitan enne elektritöödega alustamist valida endale sobiv ahi välja ja lasta elektrikul vastavalt vajadusele paigaldada kas pistik või harukarp. Sellise väikese eeltööga väldite tulevikus sekeldusi ja lisakulusid;)
• Nb! kui ahi asub nö. ahjutornis (paigaldamise kõrgus al 90 cm), siis on vaja pistikupesa/ühendus planeerida tema lähedale, umbes 120 cm kõrgusele.​

Mitu pistikupesa planeerida?

• Pistikupesad, mis on pidevas töös: külmkapp, mikrouun, teekann, kohvimasin jne.

Köögi tagaseina pistikud-tasub paigaldada alati vähemalt kahe või kolmekaupa. Kuldreegel köögis: kaks pistikut meetri kohta on ideaalne. Pigem las jääb üle kui jääb puudu.

• Lisapistikud või varupistikud mitte igapäevasele köögitehnikale. Pistikupesad, mis on nö. varupistikud ehk mida kasutame erineva tehnika tarbeks (köögikombain, mahlapress, saumikser, multikeetja, toiduauruti, fritüür,  telefonilaadija jne.) Siikohal mõelge enda tarbimisharjumuste peale ;) 
• Et lisapistikutega kööki visuaalselt mitte ülekoormata võib kasutada töötasapinnast väljatõmmatavad pistikuid  ehk pistikute torni.

Mis on pistikute torn?
Pistikute torn paigaldatakse kas lauaplaadi sisse või näiteks kapipõhja, riiuli alla, töötasapinna sisse köögis. Sel moel saab selle kiiresti niiöelda eest ära lükata. Ümbrus näeb visuaalselt ilusam välja, kuid vajadusel on lähedal pistikud olemas.
Pistikupesade torni saab paigaldada materjalidele paksusega al 10-50mm.
Pistikupesade torni tavaline sügavus al 30-40 cm.

• On saadaval erinevaid mudeleid-üks mugavaim lahendus ja minu absoluutne lemmik on sissetõmmatava juhtmega pistikupesade torn st. et seda saab lükata töötasapinna sisse ka siis, kui pistikud on ühendatud (Evoline, Vida XL, Juniik jne.).

• On ka tavalisi pistikupesade torne, mis peavad kasutamise ajal olema väljatõmmatud olekus töötaspinna peal (Bachmann Elevator).
• Veel üks suurepärane leiutis on pistikupesa Twist. See on kompaktse disainiga, ning saab paigaldada isegi sahtlibokside peale (paigaldussügavus vaid 4 cm; läbimõõt 11,5 cm). Pistikupesad avanevad pealmist katet keerates.

​Lülitite ja pistikute üldkõrgused ruumide kaupa

Lüliti asukoha põhireegel on üsna lihtne ja kõlab nii: see peab ruumi pääsedes asuma optimaalselt mugavas kohas. Asukoht ukse kõrval vahemikus 90-105 cm, kõige levinum 100 cm (*mõõt võetud põrandapinnast lüliti keskkohani ehk jääb umbes ukselingi kõrgusele). 
Mõtle mis pidi avaneb uks ja paiguta nii, et saaksid kohe ruumi sisenedes/ruumist väljudes valgust sisse-välja lülitada (et ei peaks nö. ümber ukse auringi tegema ;) )

• Lülitid töötasapindade kohal võiksid asuda kõrgemal- kusagil 100-115 cm põrandapinnast. Samas sobib suurepäraselt ka eelnevalt kirjeldatud pistikutetorni variant, mis on tööpinna/töölaua sisse süvistatud.
• ​Lülitid lastetoas 90 cm kõrgusel (mõõdetud viimistletud põrnapinnast lüliti keskele).
• Lülitid ratastoolis inimestele ca 85 cm põrandapinnast.

Pistikud
Pistikute kõige levinum kõrgus: 20-30 cm põrandapinnast (mõõtes pistiku keskele). Minule isiklikult meeldib kui pistikud on madalamal ehk 20 cm põrandapinnast. Siinkohal vaadake kindlasti enda eelistust, sest peale remonti hakkate ju teie neid pistikuid kasutama ;) Kui kellelegi tundub 20-30 cm liiga madalal, siis loomulikult võib pistikud paigutada näiteks 40 cm kõrgusele või vajadusel ka kõrgemale.

Jaotuskarbid, harukarbid
20-30 cm (mõõdame alati keskpunktini ja alates põrandapinnast). Sama kõrgus nagu pistikutel.
​
Kui ruumis on rohkem lüliteid, siis tekib meil tavaliselt küsimus: Mis kõrgusele peaksime paigutama lülitite raami (kui on näiteks reas 2 või enam lülitit)?
Kas neid peab paigutama 90-105 cm kõrgusele või on nende alumine või ülemine äär 90- 105 cm kõrgusel?
Vastus sellele küsimusele on: paiguta keskelt mõõtes 90-105 cm kõrgusele. Vali endale sobilik kõrgus sellest vahemikust ja mõõda täpselt keskele.
NB! Paiguta ühes ruumis pistikud ja lülitid alati samale kõrgusele. Pole midagi häirivamat kui ühes ruumis nähtaval asuvad suvaliselt paigutatud pistikud või lülitid. Selline väike hooletus võib kogu kujunduse ära rikkuda! Samuti tasub valida kvaliteetsed ja kujundusega sobivad pistikud, ning lülitid. Mõni soodsam mudel võib jällegi üldmulje ära rikkuda.